Sõjaseisukord Eestis

Ahti Mänd

rmt: Eesti Vabariiki ei saa taastada valega

Kui kaua kehtis Eesti Vabariigis enne 1940.aastat faktiliselt sõjaseisukord?

Vastus: Eesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord kogu Eesti Vabariigi faktilise eksisteerimise aja vältel. Endastmõista alanud NSV Liidu okupatsioon sõjaseisukorda ei lõpetanud.

Keda see väide šokeerib või kes seda muinasjutuks peab, võib omaaegseid "Riigi Teatajaid" uurides samale järeldusele jõuda.

Vabadussõja lõppedes sõjaseisukord küll kaotati suuremal osal Eesti Vabariigi territooriumil, kuid jäi kehtima eranditult kõikjal raudteepiirkondades ja teistes omariiklust ohustavates tsoonides - Tapa alev, Viimsi, Nehatu, Rae, Kurna, Harku, Naissaare, Saku vallad, Nõmme alev, Paldiski, Narva, Ahja vald, Petseri maakond. Põhjused, miks sõjaseisukord osaliselt püsima jäi, olid kahtlemata igal pool erinevad, millest olulisim põhjus tänase Eestiga paralleele tõmmates oli kohati kontsentreeritud venelaste asustus...

1.detsembril 1924 kuulutati sõjaseisukord välja kogu Eesti Vabariigi territooriumil, mis kehtis 1926.a.suveni, mil see kaotati. Välja arvatud kõikjal raudteepiirkondades, Tallinnas, Narvas, Petseri linnad, Nõmme, Narva-Jõesuu, Mustvee, Kallaste ja Võõpsu alevid, osa Harjumaa, Virumaa, Tartumaa ja Petserimaa valdu.

Uuesti kehtestati sõjaseisukord kogu Eesti Vabariigi territooriumil 11.augustil 1933, millel oli vaid lühiajaline katkestus 19.10.1933 - 12.03.1934 - sõjaseisukord kehtis sel perioodil eelpooltoodud loetelus esitatud piirkondades. Sedapuhku jäi sõjaseisukord kogu Eesti Vabariigi territooriumil püsima okupatsioonini ja seega ka tänaseni. Tõsi, sõjaseisukord kehtestati kaitseseisukorra nime all, kuid et need terminid Eesti Vabariigi valitsusele identsed olid, nähtub "Riigi Teatajast" nr. 54 (lk.690).

Alates 7.jaanuarist 1933 kehtestati sõjaseisukord ka kogu Eesti Vabariigi piirivetel, mis jäi samuti püsima okupatsioonini ja seega ka tänaseni.

Mida sõjaseisukord sisuliselt tähendas?

Lühidalt ja selgelt öeldes, piirkondades, kus kehtis sõjaseisukord, kehtis sõjaseadus. "Riigi Teatajast" nr.61 on näiteks mitmel leheküljel loetletud, milliste süütegude eest tsiviilisikud nimetatud piirkondades lähevad sõjakohtu alla. Tänast Eestit arvestades oleks huvipakkuv vähemalt üks asi sellest pikast loetelust ära tuua - kaitseliitlasele kallalekippumine tema kohustuste täitmise ajal.

Eestis kehtib ka täna sõjaseisukord. Tühistatud ta seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse poolt ei ole. Ammugi mitte Toompeal asuva okupatsioonivõimu poolt, kes seda põhimõtteliselt teha ei saagi.